Teatri aastaauhindade laureaadid 2007. aasta loomingu eest 28. märts 2008
Posted by ersatsgirl in aastaauhinnad, teater.add a comment
Teatri aastaauhindade laureaadid 2007. aasta loomingu eest
Sõnalavastuste alal
Naiskõrvalosa auhind
Tiina Tauraite – Maša lavastuses «Kajakas». Von Krahli teater.
Meeskõrvalosa auhind
Taavi Teplenkov – Lemmergas lavastuses «Voldemar». Eesti Draamateater.
Kunstniku auhind
Silver Vahtre, Krista Tool, Margus Vaigur – lavastuse «Kangelane» kujundus Endla teatris.
Sõnalavastuste eriauhind
Mart Koldits – ereda loomingulise idee veenva teostamise eest suvelavastuses «Proffet».
Muusikalavastuste alal
Dmitri Bertman – mõjuva kujundikeele leidmine lavastustes «Wallenberg» (Erkki-Sven Tüüri ooper Estonias) ja «Hoffmanni lood» (Jacques Offenbachi ooper Vanemuises).
Mart Madiste – särav esiletõus mõlema ooperiteatri juhtiva tenorina rollides Hoffmann (Jacques Offenbachi «Hoffmanni lood» Vanemuises) ja Hertsog (Giuseppe Verdi «Rigoletto» Estonias).
Balletilavastuste alal
Marina Kesler – üldinimliku sõnumi ja huvitava koreograafilise lahendusega balleti «Libahunt» lavastamise eest rahvusooperis Estonia.
Tantsulavastuste alal
Oksana Titova – «Hamleti» lavastus rahvusooperis Estonia. Tantsu, muusika ja kujunduse toetav ja toitev sümbioos. Meisterlik ja energiaküllane ansamblitunnetus, sisukandev tundlik koreograafiline lahendus.
Kriitikaauhind
Ivika Sillar – «Antoška» („Teater.Muusika.Kino” nr. 7, 2007) ja «Hirvekütt» (ajakiri NO99, 2007).
Allikas Postimehe online
Einarile ja Taurile! 21. märts 2008
Posted by ersatsgirl in laulusõnad.1 comment so far
getu says:
.. Work it, make it, do it,
Makes us harder, better, faster, STRONGER! ..
( daft punki sõnad kuskilt laulust..)
Uneägudega on midagi veidrat… 11. märts 2008
Posted by ersatsgirl in mõttetöö.add a comment
Enamasti nad tulevad, püsivad mõnda aega meie meeltes ja siis lahkuvad. Vaikselt…
Ometi on neid unelmaid, mis jäävad kummitama väga pikaks ajaks, justkui igaveseks; panevad mõtlema, raputavad läbi senised mõlgutused ning tunded. Teevad meist peaaegu, et uued inimesed, teistmoodi sisemaailmaga, mis oleks nagu peapeale pööratud.
Teinekord ärgates on imelik, kausa kõhedustekitav kõhutunne. Tean, et oli veider unenägu. Seejuures on võimatu meenutada, mis seal, toimus. Ainult mingi sees ütleb, et selles unelmas pidi olema midagi erinevat, hoopis teistmoodi…
Kuidas me Kõltsis käisime ehk jänes kesklinnas 8. märts 2008
Posted by ersatsgirl in nädalavahetus.2 comments
Kuidas nautida eksootikat? Minna mõnele lõunamaale? Egiptusesse näiteks? Ei, piisab sellest, kui võtta kaasa hunniku õlle ja Eesti mängu. Esialgu võib tunduda, et see on üsna mõttetu ettevõtmine, sest peale mõnusa lõdvestumise on palju negatiivseid asju:
a) seal on faking külm, sest viimati köeti seal ilmselt sügisel
b) elekter on nii nõrk, et viskab iga 10 minuti tagant korgid läbi
c) wc kui selline koosneb põõsast ja valgest maapinnast või üsna jälgist kuivkäimlast
d) kojuminek tähendab alguses külma autot ja jääs aknaklaase
e) keegi peab alati olema kaine rool ja autosse läheb endiselt ainult 5 inimest, mis tähendab kahte autot seitsme inimese peale.
Ometi kaaluvad need kõik negatiivsed küljed üle hea seltskond ja veel parem tuju.
Aga mis oli eilse õhtu (loe: tänase hommiku) juures kõige parem?
Me nägime kõige ehtsamat halljänest keset Paide linna. Kell oli pool neli hommikul. Ja seal ta silkas lõbusalt üle tee ja olles üsna kindel oma suunas. Jänkujuss liikus Tauri maja eest bussijaama poole. Vat siis, mida näha võib linnas.
Igastahes oli lahe õhtu ja midagi järjekordselt mäletada.
P.S.
Inimesed peaksid mõtlema vahetevahel, et mitte ainult neil pole alati õigus ja targem annab järele, muidu võivad asjad üsna keeruliseks muutuda.
P.P.S.
Küsimus: Millised saateid hakkas ETV näitama 19miskikümmend miskil?
Tarts: Porno?
Vastus: värvilisi
Pilt on pärit http://bio.edu.ee
Mirr ehk teismelised 7. märts 2008
Posted by ersatsgirl in teater.add a comment
Õe tungival nõudmisel olin sunnitud minema täna VAT teatrisse. Teades, et etendus räägib teismelistest, valmistusin ette nägema mingit kräppi sellest, kuidas seda täiskasvanud näevad – naeruväärse ja veidrana, moonutatuna… (Ei, ma ei ole 15 ja ma ei vihka maailma; lihtsalt ma tean, kuidas osa inimesed ise unustanuna näevad seda peioodi – liigse hala ja mõttetu traagikaga.)
Niisiis matemaatika töö ei olnud sugugi piisav põhjus teatriraha untsu lasta. Kuuenda tunni lõpust küsisin ka natukene ära, et koju riietuma minna. Õde laenas poolsada krooni raha (mis hiljem antikvariaati kulus) ja läinud ma olingi.
Ma jätan vahele osad, mis tekitasid minus tohutut piinlikust (ja seejuures olid need sündmused seotud minuga vaid niipalju, et meil on ühine katus 5 päeva nädalas kella kaheksast poole kolmeni.)
Igastahes anktivariaadis avastasin , et sealsed Laulge kaasa vanad raamatud maksavad 5.- tükk. Arvake, kes kühveldas neid terve pihutäie? ja siis pidi tagasi panema, kui mõistus koju tuli… 
Jaa, kunagi saan ka mina rikkaks ja ostad kõik vanad Laulge kaasad ära, vot.
Etendusest ka.
Mirr oli õnnetu ja iga mu keha rakk tajus seda. Mirri sõbrad olid samasugused nagu minu sõbrad mingil ajahetkel on olnud. Kõik oli kuidagi oma ja ei olnud ka, sest praegu suudan ma sääraseid asju võtta palju adekvaatsemalt ja tasakaalukamalt.
Näitlejad olid tasemel. Ma ei tea, kui vanad nad just olid, aga nad mõjusid täiesti 15 aastastena…
Ja etenduse lõpp. Kui ma ausalt ütlen, siis ei saa seda äravajumisena tõlgenatada, lihtsalt minu mõistus lõppes otsa. See tundus kuidagi kunstlik ja samas segane. Aga küll ma ühel heal päeval aru saan!
Igastahes läks etendus korda ja ma olen väga rahul. Punkt.
Einari tuli peale etendust mulle vastu. Jalutasime Tõnismäelt raudteejaama. Sealt ostsin kakaod ja andisin terve korooni tipiks. Ja see teenindaja ütles aitäh veel selle eest eraldi. Ja rongijuht oli ka ilmselt puhastverd eestlane, sest hoolimata rongi helisüsteemi kehvusest, sain ma kõigest aru ja ta soovis head reisi. (Nagu wtf). Ja siis reisi lõpus tuli kõige parem osa – üks mees lasi kõik naised rahulikult rongis välja ja ei trüginudki vahele. Et siis viisakaid inimesi on ka olemas 
Seegi hea 
Eestlased polegi hukka läinud.
Aga ilusama homse nimel!
Edasi! ja Tehtud!
Mis vihjab sellele, et TG 12a’l on homme kirjanduse kt? 3. märts 2008
Posted by ersatsgirl in kool.add a comment
- Skiing Is My Lifestyle And I´m Loving It says (18:45):
ütle palun!
et sul on konspekt!
Lii says (18:46):
ei ole 
Skiing Is My Lifestyle And I´m Loving It says (18:46):
Liii :S:S nii ei saa ju!
sul peab olema!
2. Silvia./ Kui Sa soovid mulle kirjanduse konspekti anda, siis ütle julgelt (msni alapealkiri)
3. Liizet Kui kellelgi on kirjanduse konspekti, siis palun jaga seda minuga. PLIIS!
P.S. Ain andis konspekti Aitäh
Kuidas peremees naist võttis ehk kuidas näeb välja abituuriumi kehaline 2. märts 2008
Posted by ersatsgirl in kool.add a comment
Neljapäevane kehaline. Mida sellelt loota? Järjekordset jooksmist, natukene veel jooksmist ja siis päris palju jooksmist? Alati pole asi nii hull…
Igastahes toimus tavapärases tunnis muudatus. Me pidime tegevused ise välja mõtlema. Minu grupp kasutas võimalust ja harjutas bowlingut (loe: vaese mehe keegel). Mida me sest võitsime? I, III ja II koha. Kas me pole mitte tore. Teine meeskond tegi kõigepealt venitusharjutusi ja siis see juhtus… Me mängisime lastelaulumänge. “Kes aias”, “Üks peremees võttis naise” ja “Meil on üks tore tädi”.Sellised kenad lasteaiamängud. Jaa, see oli lahe Äkki kulubki ära ja puha… tutipeol või midagi. Peaaegu tunni lõpus niiöelda rahunemiseks mängisime algklasside lemmikmängu – “Jookse rõngast rõngasse”. Sellega on süsteem – jookse järgmisesse ja asi-ants. Mitte et ma võitnuks oleks või midagi. Ja lõpuks arvas õpetaja, et tore oleks mängida “Simon says: kehalise eri” ehk “Tüdrukud”. Niisiis ilusad mälestused kehalisest on kindlustatud. Ja tädi Nepsi kihutustöö seoses Lii ja kehalisekasvatuse vihkamisega on niisiis tänaseks päevaks möödas, igaveseks (või ülikoolini, kui see peaks seal kohustuslik olema).
P.S. Meie tutipidu on peale kirjandit
P.P.S. Sõber, kes üle laseb, ei ole sõber!”
Punkt
