Monthly Archives: detsember 2008

Kuidas me Katrega kolm tundi Seiklusjuttudes istusime

Standard

Me käisime Katrega minu sünnipäeva tähtistamas vaikselt.

Saime Virus kokku. Võite kolm korda arvata, kes järjekordselt hiljaks jäi. Tallinna bussiliiklus (ja sõnu polegi vaja)!

Kinkidel on minu jaoks sentimentaalne tähtsus – mida armsam ja südamelähedasem, seda parem. Rahal kui sellisel puudub minu puhul vähemasti kinkide juures väärtus. Katre kink oli eriti lahe – tema enda tehtud foto sinises raamis. Nüüd ilustseb see elutoas hetkeni, mil ma kuskilt naela saan, et see oma tuppa panna.

Me mõtlesime ja mõtlesime ja lõpuks otsustasime minna kohta nimega Seiklusjutte maalt ja merelt. Minu meelest Tallinna üks paremaid kohti. Katre tellis kartulipüree juustu ja salatiga (kandis vist nime seoses mingi koopaga) ja mina Pärl merekarbist (vist), mis oli pasta kala ja mereandidega. Mõlemad toidud osutusid maitsvaks.

Muidugi tuli uut nädalat alustada alkoholiga (muidu nagu ei olekski üliõpilane). Toidu kõrvale siider, hiljem Mari-Mari ja lõpetuseks Pinacolada Sprite’ga. Imelik, see Coca-Cola Company toode ei maitse mulle absoluutselt, aga koos alkoholiga muutub see liigagi heaks.

Meie jaoks kadus aeg liigagi kiiresti. Ise mõtlesime, et mis värk on sellega, et teenindaja liigagi tihti küsis, kas me veel miskit soovime. Tegelikult käitus ta täiesti õeti: meie olime seal lihtsalt hirmus kaua. Waffa oli vaadata, kuidas laudkonnad vaheldusid kogu aeg, aga meie lihtsalt istusime seal ja rääkisime ja rääkisime ja… Vabandust, kui keegi meie pärast luksuma pidi!

Mul on hea meel, et Katre olemas on. 🙂

Kommentaar eelmisele postitusele

Standard

Ma ei tea, millal see kirjutatud on. Jah, ma näen seal neid KARJUVAID stiilivigu. Aga see meeldib mulle! Tõeliselt…

Miks? Sest mõnikord on tunne, et sõpru leiab ainult siis, kui pidu on. Krt, tänane näitas, et isegi siis ei ole. Mõni inimene hakkaski tunduma juba üsna normaalsena – sittagi!

Keegi kasutas msnis mõni aeg tagasi pealkirja, et siinses elus usaldab ta vaid iseend. Teoreetiliselt on see võimalik, kui reaalses elus toimiks vaid keset metsi, kus pole ühtegi mõtlevat inimeseelukat. Sest just Homo Sapiens on  see, kes levitab igasugu koledaid haigusepisikuid nagu õelus, vihkamine, kadedus jne… Siinkohal pöörduksin tagasi Pascali poole seoses teadmisega, mida inimesed üksteisest arvavad ja kui need arvajad ise ka teaksid, mida neist arvatakse ning kuidas seejärek ainult 4 sõpra allles jäävad kogu maailma peale. Mina vist nende hulka ei kuuluks…

Mina vs mina

Standard

Milline ma olen? Ise olen ma kirjeldanud nii:

Olete kunagi näinud tänaval veidralt riietuvat r-tähte põristavat ja kiljuvat tüdrukut. Kui jah, siis oleme kohtunud ja teil on “imepärane” võimalus teha tegemist just minuga. Nautige!

Ma isegi ei tea, kas ee on just see, mida teised minus märkavad. Olgu, ma vb pole Miss World, isegi Miss my-own-family. IOmeti INIMENE (aga kes seda ikka märkab???) Ma OLEN kespärasusest pakatav linnakodanik, keda mitte keegi mitte kunagi ei märka. Või kui märgatakse, siis neid omadusi, mis just negatiivsed on. (Ei, see ei ole mõttetu hala teemal kallid-“sõbrad”-kiitke-nüüd-mind, sest reaalsus on see, et kui midagi halvasti läheb, on kõik sõbrad kadunud. Aitajaid ei kuskil. See on see reaalsus, mis mind kogu aeg kummitab.

Kate Winslet “What If”

Standard

Sellest, miks ma selle siia lisan ja millega see tegelikult seotud on, räägin kunagi hiljem. Esialgu on ta siin ja eks igaüks saab sellest erinevalt aru. Iseenesest on tegu ju hea looga ja veel parema sisuga.

Here I stand alone
With this weight upon my heart
And it will not go away
In my head I keep on looking back
Right back to the start
Wondering what it was that made you change

Well I tried
But I had to draw the line
And still this question keeps on spinning in my mind

What if I had never let you go
Would you be the man I used to know
If I’d stayed
If you’d tried
If we could only turn back time
But I guess we’ll never know

Many roads to take
Some to joy
Some to heart-ache
Anyone can lose their way
And if I said that we could turn it back
Right back to the start
Would you take the chance and make the change

Do you think how it would have been sometimes
Do you pray that I’d never left your side

What if I had never let you go
Would you be the man I used to know
If I’d stayed
If you’d tried
If we could only turn back time
But I guess we’ll never know

If only we could turn the hands of time
If I could take you back would you still be mine

‘Cos I tried
But I had to draw the line
And still this question keep on spinning in my mind

What if I had never let you go
Would you be the man I used to know
What if I had never walked away
‘Cos I still love you more than I can say
If I’d stayed
If you’d tried
If we could only turn back time
But I guess we’ll never know
We’ll never know