Author Archives: Ersatsgirl

About Ersatsgirl

Kes loeb, see teab...

Motvatsioonist

Standard

Lugesin ühe blogija  äärmiselt põhjalikku postitust motivatsioonist ja harjumustest. Ja et sellest vähe oli, siis lugesin paar artiklit lisaks LifeHackist. Noh, et veenduda, et jutt ikkagi paika peab. Jäin seejuures mõtlema, et ma olen lugenud umbes miljonit artiklit. Nendest kümnekonda olen ma igati sodinud ja värviliseks teinud (loe: läbi töötanud). Aga tulemust nagu suuremat pole…

Ma pean möönma, et veidi oleks justkui muutus toimunud. Mu hommikul on kindlasti organiseeritumad kui vanasti. Ename ei ürita ma veerandtunni jooksul süüa, riidesse panna ja hambaid pesta. Nüüd on mul lausa fantastilised 60 minutit selle jaoks. Ometigi tahaks selle sisse mahutada ka hommikuse jooga. Aga ma kuidagi ei oska seda ära mahutada. See ei pea üldse pikk olema. 10 minutit ehk. Aga ma ei oska sugugi võtta seda sinist matti kapist ja… Selle asemel ma loen Perekooli (!?!) Jah, ma mõistan, et see on jabur ja mul on päriselt plaanis sellega halva harjumusega midagi ette võtta. Leidsin isegi ühe toreda kava. Ainult, et see matt on endiselt kapis…

Igasuguste uute algustega on mind tabanud hirm, et motivatsioon saab enne otsa kui harjumus juurduda jõuab. Nii nagu läks mu eelmise kevadise jooksmisega. Ning nagu ühel mu sõbral juhtub seda nii tihti, et pool sõpruskonda muigab iga kord kui teda mõni uus vaimustus tabab sest paari kuu pärast (hiljemalt poole aasta pärast) on asi unustatud. Noh, ma ei tahaks olla ju samasugune tuulelipp…

Nii ma siis loengi motivatsiooni tõstvaid blogisid ja artikleid. Otsin seejuures viise, kuidas olla tõhusam, saada kaunimaks ja ning saavutada suurem kontroll oma elu üle. Lihtsalt see teekond tundub mulle lõpmatult pikk ja edu saavutamine pikemas perspektiivis veidi ebakindel.

Harjumustest, nende muutmisest ja püsimajäämise lootusest…

Standard

Üks päev vähem kui kuu aega tagasi astusin ma sisse ühe spordiklubi uksest.

/me kujutab ette praegu kõigi tuttavate, sõprade ja lähisugulaste heatahtlikku kuid läheb-nagu-alati-naeru….

Mul oli hirm ja ootusärevus ja veelkord hirm. Sest ma vihkan südamest minna kohta, kuhu ma näiliselt ei saakski kunagi kuulda. Ma lihtsalt olen… Pehme, täiesti ebasportlik, pulgaga kõhus (jaa, juba mu esimene klassijuhataja, kelle nimegi ma tänseks päevaks ei mäleta, ütles seda juba esimeses klassis) ja igasuguse rütmitajuta – kõik need omadused, mis ei aita mitte sugugi kaasa sissesulandumisse. Oeh… Sõbranna ütleb, et mitte keegi teine ei mõtle nii palju üle kui mina. Eks tal oli veidi õigus ka jah.

Anyway, päev enne kuud aega on mu kontol: 10 trenni. See teeb 2,5 trenn nädalas. Mida ei ole eriti palju, kuid samas arvestades, et ma sain vahepeal breketid ja olin mõned päevad “autis”, siis võib vist öelda, et täiesti okei tulemus. (Märtsis on trenne 6, mis teeb juba kolm trenni nädalas. Kas ei kõla juba päris hästi?

Tegelikult on mul hetkel periood, mil ma üritan sisse elada ja harjumust külge kasvatada. Et siis ühel heal päeval teha seda süstemaatiliselt ja õigesti ning orienteeritult tulemustele. Eks näis, kuidas see mul välja tuleb.

Head uut aastat!

Vestlus

New Year’s Day. A fresh start. A new chapter in life waiting to be written. New questions to be asked, embraced, and loved. Answers to be discovered and then lived in this transformative year of delight and self-discovery. Today carve out a quiet interlude for yourself in which to dream, pen in hand. Only dreams give birth to change.

Sarah Ban Breathnach

1 armastatud raamat ehk päev number 3

Standard

Tegelikult võiks ma teha väga pika nimekirja raamatutest, mida ma väga armastan, kuid valin välja ühe.

Raamatukaas

Ma arvan, et minu väese lugemuse juures viimastel aastatel on üsna eredalt meelde jäänud ja isegi hinge pugenud Marek Sadami “Bussiga Miamist Lo Angelesse ja teised lood”.

Mäletate seda turris juustega lauljat, kes üritas isegi Saksamaal ja USAs karjääri teha ja nimetas end N-Euroks? Anyway… tänaseks päevaks (kuigi vist pisikeste eranditega) kasutab ta nime Marek Sadam ja laulab kauneid eestikeelseid laule, mille saatel võib kallima kaisus päikeseloojangut vaadata. Sellised magusad ja veidi nostalgiamaigulised. Sellised, mis tekitavad kurku selle meeldiva magushapu valu.

Raamat on samasugune: südamlik ja nostalgiline. Üsnagi aus, kohati turtsuma ajavalt naljakas. Mul oli tahtmine olla ka seal, just seal koos temaga. Higes tekkis just samasugune maguhapu valu nagu ta muusikat kuulates.

Raamatu lõpust leiab ta lauldele pikemad selgtused. Need avavad ta mõtteid ja tundeid. Aga pärast raamatu lugemist jäid need isegi kuidagi varju minu jaoks.

 

 

 

5 võimalust võita minu südant ehk 1. päev

Standard

calla_lily_2

 

Kuidas võita minu südant?

  1. Kingi mulle valgeid kallasid – kuigi seda vist peetakse enamasti hoopis matuselilleks, meeldib see mulle roosidest ja muudest lilledest palju enam.
  2. Ütle, et su teadmisest eesti kunstist on veidi põhjalikumad kui teadmine kellestki  Naivitrollast. Inimesed teavad lootusetult vähe kunstist.
  3. Hinda naturaalseid kuivi siidreid ja ma olen sinu peaaegu kohe. Ma tean vaid paari inimest, kes neid hinnata oskab.
  4. Kirjuta käsikirjaline armastuskiri – sest ma pole mitte kunagi ühtegi saanud. Aga minu hing on ka veidi romantiline vahel.
  5. Kui sa muud teha ei oska, siis vii mind mere äärde kohvi jooma. Töötab alati 😉

 

Pilt on pärit siit. Sealt saate lugeda kallade kohta lähemalt. 🙂