Category Archives: Uncategorized

Spämmkirjadest

Standard

Ma olen harjunud saama rämpsposti. Enamasti on need pakkumised kauplustest, kus ma käin, kuid vahest satub sekka ka mõni üksik peenisesuurendamise programm,  viagra või valiumi  ostusoovitus. Millegi pärast teatud kirjad laseb mu spämmikaitse läbi. Aga üldjoontes tuleb neid vähe ja kustutamisnupp töötab endiselt vägeva osavusega.

Kuid viimase nädala jooksul on tulnud paar äärmiselt imelikku spämmkirja, mille autoriteks on väidetavalt erinevad inimesed, kui nö. käekiri on samasugune. Mõlemas kirjas soovib keegi minule tundmatu tutvuda ja rõhutab, et kõigele vaatamata on tähtsaim armastus. Ei mingit palju õnne, sa said mu varanduse just endale ja kanna mulle nüüd see summa tollele kontole. Keegi teab, mis tüüpi pettusskeemi nad kasutavad? Ahjaa, mõlemad kirjad sisaldavad suure tõenäosusega google translator’i kätetööd. Tekst on nii inglise- kui eestikeelne ( kuigi viimasest pole võimalik aru saada eriti).

Lisan ka stiilinäite:

Hello Dear New Friend,
My name is miss Confidence, never married once again i am happy to contact you as my friend. So i want you to write back to me through my email address so that l will give you my photo and for you to know who l am. l hope to see your mail ok.Remeber the distance or colour does not matter but love matters alot in life. lt is from me, miss Confidence.

…………………………

Tere Kallis New Friend,
Minu nimi on miss Confidence, kunagi abielus taas Mul on hea meel Sinuga nagu mu sõber. Nii et ma tahan, et sa kirjutada tagasi mind läbi minu e-posti aadress, et l annab teile minu foto ja saate teada, kes l olen. l lootus, et näha oma posti ok.Remeber vahemaa või värvus ei ole oluline, kuid armastan küsimustes palju elu. See on mulle, miss Confidence.

Vastutusest

Standard

Ühes minu varasemas postis tsiteerisin Merithit  Grey monoloogi, milles ta ütles, et kuigi räägitakse sellest, et inimene võib suureks kasvada, pole ta kunagi kohanud kedagi, kes seda reaalselt teinud on. Ma ei teagi, miks ma sellega alustada tahtsin. Viimasel ajal on minu pähe jõudnud arusaam vastutusest. Ahjaa, Terminaator oma esimeses muusikalis “Risk” ütleb järgmist: “maailmas nii on seatud, et igal teol on tagajärg”.Viimasel ajal tunnen, et ma olen üks kohusetundetu idioot, kes pidevalt jätab asjad tegemata, unustab maha kõik võimaliku ning lihtsal vegeteerin. Ilmselt võib mind iseloomustada kui  20 aastast last oma siniste silmade, roosade prillide ja oma turvalise ja naiivse mulliga. Makaroniajuga tüdruk.

Ma ei arva, et ma olen halb. Usun, et kui ma peaksin valedetektori all sellele küsimusele vastama, siis sisemiselt ma just nii arvaksin. Ometi mu hingel on mitu asja, mida ma tean. Need on asjad, mis muudaksid mu maailma kui need välja tulevad. Jah, need asjad on seotud mu lähedastega. Just nende inimestega, kes hoiavad koos minu peaaegu ideaalmaailma. Just nemad annavad mu elule mõtte ja tunde. Ma armastan, vihastan, sajatan ja armastan neid taas. Ja ma ei taha, et see muutuks. Kuid viimasel ajal tundub, et üks vale lause võib vallandada terve laviini. Ma ei taha omada neid teadmisi, ma ei taha olla see, kelle käes on kiljotiininöör. Ma pole valmis kandma vastutust. Hoidma saladust.

Ma kardan muutusi, isegi rohkem kui stabiilset nigelat olukorda. Alati on nii, et iga järgmine muutus toob kaasa kaose elukorralduses. Ühtlane minemine on väga väga hea. Oma pisikeste tõusude ja langustega. See vist näitab järjekordselt, et ma olen “kolesuureks” kasvanud. Aga võib ju olla, et see tähendab hoopiski head. Eks aeg näitab. 🙂

Õnnetunne

Standard

Ma olen õnnelik. Niisama lihtsalt: õnnelik. Ei, mul pole selleks mitte migeid erilisi põhjuseid. Jah, ma pole ka leidnud elu armastust ega mu maailmas toimunud mingeid kardinaalseid muudatusi.

Läksin peale tööd Mirjami ja Tanja juurde. Jõime kohvi, rääkisime juttu ja lihtsalt olime. Ei midagi erilist, selline igapäevane jutt. Ometi tegi see tähelepanu mitte vääriv jutt mind kuidagi kergeks ja heatujuliseks. Mul oli üle pika aja eriti hea. Need kaks tüdrukut võivad olla väga erilsed oma lihtsuses ja kodususes.

Ja kui ma koju jõudsin, siis rääkisin natuke Editiga. Mul on tema pärast niiii hea meel.

Ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis on mu elus praegu kõik täiesti paigas. Mul on töö, kool, sõbrad. Olgugi, et vahepeal on raske ja asjad liiguvad valedes suundades.  Hea on tunda end hästi, praegu. Olgugi, et kuklas miski ütleb, et see läheb üle. Võib ju olla, et juba hommikuks. Aga peaegu on HEA!

Aitäh, inimesed, et te olemas olete.

Gray anatoomia tsitaadid

Standard


Dr. Meredith Grey: I’ve heard that it’s possible to grow up – I’ve just never met anyone who’s actually done it. Without parents to defy, we break the rules we make for ourselves. We throw tantrums when things don’t go our way, we whisper secrets with our best friends in the dark, we look for comfort where we can find it, and we hope – against all logic, against all experience. Like children, we never give up hope…

Mina olen vist igavesti laps. Siniste silmade, roosade prillidega ning omas mullis vegeteeriv inimeseloom või kutsikas (nii vist on õigem nimetada.) Kui ma oma esimeses lasteaias käisin, tahtsin kiiresti suureks saada. Seda esiteks seepärast, et siis ei pea neid vastikuid putrusid lasteaias sööma ja teiseks suured inimesed ei tundunud kunagi kaklevat ega vaidlevat. Nüüd olen ma vist suur (tolleaegses mõttes). Igastahes putru ei sunni mind enam keegi sööma.

Jah,  aga mitte pudrust ei tahtnud ma täna rääkida (kust see pärit on?) vaid hoopis sellest, et tegelikult tahaksin ma kohe väga-väga jälle laps olla. Selline, kes luges vanaema suvilas õunapuu all(kusjuures, see oli valge klaar ning see puu on seal senini alles) lumeeidest, kes lasi patju kloppida. Tollal ma vihkasin kõike seda. Esiteks oli lugemine tapvalt vaevaline (mida sa ühelt viiepooleaastaselt ikka tahad eksole) ja teiseks oleks palju lõbusam olnud sõpradega mängida maja juures. Seda viimast ei saanudki teha, sest üks vatisees hoitud tütarlaps ei tohtinud üksi linna jääda. (Maailmas on endiselt asju, mida ma mitte kunagi ei andesta!)

And we hope – against all logic, against all experience. Like children, we never give up hope…Kõik ootavad paremat elu, toredamat tulevikku. Hoolimata sellest, et kõik lõppkokkuvõttes ikkagi sama on. Hommikusöök, töö/kool, lõuna, töö/kool õhtu töö/kool jne jne jne. Ma ei taha end ükspäev avastada eelkeskealisena üürikorteris pealinna ühe magalarajooni tagant otsast ja olla kogu elus pettunud.

Ja hetkel ei tahaks ma kohe üldse midagi muud kui tunda end õnneliku ja turvalisena ning täiesi kohustusteta. Mis on hetkel nagu ilmvõimatu, sest esmaspäevast hakkab sess, mis täidab kolm nädalat täiskoormusel. Elu on endiselt lill – kaktusehaisuline (ja seekord on see jubedam kui kunagi varem).

Eesti kultuuri alused ja tähendus 31.03.2009

Standard

Georg Mülleri „39 ütlust“. Esimene kool oli vanadel eestlastel kirikus. Õige pea loodi kirkikukoole. Hariduse kui kuituuriteksti ajalised piirid – 16. sajandi lõpp ja 17. sajand. Selle sajandi lõpus  Forcelius. Rootsi aeg. Hakkas koolitama eestlasi, et nendest saaks maarahva õpetajad. Tema kuulub ka esimese aabitsa kirjutamine. Propageeris eesti keelset haridust. Ühtse hariduse põhimõte. Üks ühtne keel hariduses.

Vene keelne kesk ja osalt kõrgharidus. Tulevikus omandab niššistaatuse. Domineerima pääseb eestikeelne haridus täismahus. Eesti keelne haridus pole väljaspool ohutsiooni. Inglisekeelne haridus näiteks. Osadel erialadel see juba praegu ongi nii.

Emakeelne haridus on üks eksamiteema. Iga valdkonda võib vaadata kultuuri alltekstina tervikuna.

Teksi tesimesed formeerumise tunnused. Forcelius viis 1686 viis nad Stockholmi kuningale „katsumiseks“. (tähendas vanasti katset, seos puutumisega puudus). Nad osutusid ääretult andekateks. See on võrreldav sellega, kui tuukase pärismaalased Inglise kuningakotta ja näitaksime neid kui ahve, kes kõike oskavad.

Rootsi aeg ei tähendanud eestlastele sugugi midagi eriti head, sest pärisorjus ju säilis. Viimased aastad olid ainult kergendavad. Ka praegu on rootsi aeg, sest majanduslik vereringe kuulub Rootsi pankadele. (vaat siis 😛 Poliitika teeb meid kurjaks).

Täiseestikeelne ülikooliharidus algab 30. aastate alguses. Hariduses kui tekstist. 18. sajand rahvakoolivõrgustiku väljakujunemine. Valla ja kihelkonnakoolid. 19. sajandi rahvuslik ärkamine. Kõige tähtsam liikumine: Aleksandri kooli liikumine.

1870 Vanemuise Selts

1872 Eesti Kirjameeste Selts toonased rahvakooli õpetajad. Olid aktiivsed ajaltede (Postimees ja Sakala) kaaskirjutajad. Õpetajad olid rahvavalgustajad ja kohaliku elu edendajad. Aktiivi eesotsas. Esi põlve haritlased olid õpetajad rõhuv enamus. Sekundeerisid kirikuõpetajad, kes olid teoloogilise haridusega ja tegutsesid pastoritena. Eestlaste endi keskel saanud oma pastori haiduse.

Üks rahvusliku liikumise kangelasi Jacob Hurt. Eesti kirjameeste seltsi esimees, üks esimesi. Propageeris eesti keelt ja kirjakultuuri, samuti rahvaluule kogumist. Kirjameeste seltsi raames sündis ka aleksandri kooli liikumine. Tegelik algne idee pärine 60.date algussesse Jaan Adamson ja Hans Püüner. Saadeti kiri Liivimaa kubermangule, et on soov keskkooli loomiseks. Koolireform Liivimaal. Üldlaulupeol Hurt oma kõnes esitab programmi eestlastest kui haritud rahvast ja eestlaste haridusest kui kultuurilises ruumis. Kõrgema rahvakooli asutamiseks. Sellele oli tehtud eeltööd nende kahe koolmeistri poolt. Palvekiri. Laulupeo kõnes kuulutab Hurt, et tuleb muretseda eesti kooli eest. Tuleb esile oluline moment kultuur ja haridus ei tähendanud rahvusliku identiteedi kindlustamist vaid ka vabadus. HARIDUS ON VABADUS! Vaba oma ilma loomine (meile täiesti loomulik tunne, oli neile võõras ja tundmatu). Eesmärgiks oli toona elada igapäevast elu järjepidevalt ja rahulikult. See liikumine toob esile, et vabadus võib olla ka oma ilmas saavutatav ja et kultuur, mille osaks haridus on, on ühtlasi rahvusliku identiteedi üks keskmeid ja nii on teatud alus väita, et eesti rahvuskultuur on täitnud kolme funtsiooni: taastootnud koos eestikeelse haridusega rahvuslikku idnetiteeti, see on olnud rahvusliku eneseteostuse vabaks keskkonnaks, keeleline vabadus; eesti rahuvskultuur on olnud selleks pinnaseks, millest toitus ühiskonnasisene kommunikatsioon (see tähendab, et rahvuskultuurist tesoste kaudu kommunikeeriti ja suheldi ühiskonnas. Nt. Inglastel on small talk).

Eesti Aleksandri kool kui sümbol. Samasugune probleem on siiani. Nimelt see liikumine äratas baltisakslastes raevu ja käivitas vastureaktsiooni.

Põhiargumendid:

  1. Eesti rahvas on liiga väike selleks, et ta võiks loota järjepidevusele (kokkukuivamine). Haridusruumil pole mõtet, sest kindlasti tuleb keelevahetus.
  2. Eestlased on võimetud on looma omaenda kultuuri, sest varem või hiljem tuleb sulamine saksa või vene kultuuri. (ükekohtune ja eestlased tõestasid, et nad on võimelised looma oma kultuuri). (Tajupojakultuurist pärit energia. Sulandamine teatud ühtseks tervikuks. Kui baltisaksalased näigid sulanudimise märke, siis neis oli tõde,sest 19. sajandi lõpuni oli eesti kultuur oli saksa kultuuri mugand. Nt. Kirjandus, laulupidu, seltsid ja nende asutamine.
  3. Kui eestlased looksid koolivõrgu, siis nad pikendaksid vaid oma sulandumist. (Nüüd teame, et see ei pea paika, sest 1880 aastatel alanud veneastamine aitas kaasa vastuprotsessis). Kapselduti oma kohaliku kultuuri külge – baltisakslased. Paralleelselt eest rahuvse kujunemine. Eestlased sattusid alasi ja haamri vahele ja tekkis võimalus oma eneseteadvuse vormistamiseks.

Need olid argumendid, millega võideldi selle vastu. Üheltpoolt aitas ajakirjandus aleksandrikooli idee edasiarendamiseks, kuid teiseltpoolt võimaldas ajakirjandus diskursiooni. Aleksandrikooli liikumine oli üles ehitatud altpoolt üles poole: kapitali korjamine. See oli eestlaste endaalgatuslik. Abikomiteed ja peakomitee – rahakorjamis keskused.

1877. aastal oli peakomitee sissetulek 4488 rubla, siis see summa oli mitmekordistunud mõne aastaga. Raha oli omandanud tähtsa positsiooni. See võimaldas talupoegade liikumist. Suur kultuuriüritus. Igastahes läks aleksandrikooli idee vett vedama. Jacobson, kes samuti peakomitees oli, hakkas Hurta süüdistama saksameelsuses. See aga polnud päris tühi süüdistus. Hurt oli näinud valikuvõimalusi erinevates kultuurikeskondades. Tat teadis, et eestlane ise oma valikutes kindla teadliku omemise. Hurt kirjutab avaliku kirja Sakalas ja teatab oma kaastööst loobumisest. Tüli raha pärast. Raha alusel sõnaõiguse saavutamise pärast. Jacobson tahtis, et need talupojad oleksid rohkem esindatud, kes rohkem raha on andnud. Hurt seevastu oli solidaarne, et kellel oli võimalus rohkem annetada, oli parem saatus. Sellisel juhul satuvad abikomiteed halvemasse seisu, kes asuvad vaesematel aladel. Ühed läksid kaebama teiste peale. Tõeline lõhkiminemine ja lõpetamine. Köler laenas peakomiteelt mõisa grimmis ostmiseks, et tagada pidev sissetulek. Ajalehed pooldasid Kölerit. Koosolek otsustas 25000 krooni laenata mõista ostmiseks. Suurkogus polnud Hurt sellega nõus ja tekkis avalik lõhe. Köler nägi, et sellest midagi ei tule. Ta loobus laenutegemisest. Sellega enam seda lõhet ei parandata. Kölerist saab president. Hugo Treffnerile laul „Ta elagu“. Nimelt ei teagi, kas Hurt kaebas tsaarivalitsusele, kuid tuli korraldus sulgeda kogu komiteesüsteem, sest tegeletakse kõige muuga. Käib samal ajal kogu maa veneastamine. Raha korjamine lubati vaid kubermangu valvsa pilgu all. 1886 üritatakse veel seda liikumist uuesti ellu puhuda ahastava kõnega. Kool tõepoolest käivitati 1887. aastal, aga ta oli kolmeklassiline linnakool, mida vajadusel oleks võinud edasi arendada reaal ja kutsekooliks. See oli venekeelne. Kõiges selles oli süüdi omavaheline kokkuleppimatus. 1906 muudeti ta põllutöökooliks. Aleksandrikooli üritus on oluline mälestusmärk, kui oluline on olnud eesti ühiskonnas kultuurilise võrgustuliku loomine. Valmisolek ennast ohverdada ja panust jagada. Nii või teisiti aitas see üritus ette valmistada haritlaste põlve. Mis väga kiiresiti suutis 20. sajandi algul eragümnaasiumite näol hariduskolded, kus omandati haridusjätkeid. Nt. Treffneri gümnaasium.

1919. sellega üks väike rahvus jõudis kõrkkultuuri olulisima saavutuseni, mis tähtistab ühe või teise rahvuse kultuurilist küpsust. Ainulaadne, sest ta on väikseim. Ülikooli hariduse rajamine J.

Kultuuriteooria

Standard

Kultuuriteooria kordamine 22.05.08
(Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.)

A.
Adorno, Theodorsaksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja.
„Negatiivne dialektiga” ja „Valgustuse dialektiga”. Mõistus irratsionaalne. Institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri; Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega.
Althusser, Louisprantsuse marksistlik filosoof, essee „Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid”. Hiljem sai temast filosoofia professor.
Ideoloogia valeteadvus tegelikkuse suhtes. Inimene osaleb praktikates (nt matused, koolipäev jne). Osaledes neis tunnustad end süsteemi osana ja määratleb end subjektina (nt vastab teretusele); Ideoloogiat toodavad ja taastoodavad süsteemi repressiivsed aparaadid; Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria.
Austin, John – oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism – keskendumine kehtivale ehk positiivsele õigusele. Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon – mida öeldakse; Illokutsioon – lausungi eesmärk; Perlokutsioon – öeldu mõju.
Barthes, Roland – oli prant semiootik, kirjanduskriitik, kirjandus- ja sotsiaalteoreetik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab „Autori surmas”, et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti      omanik. Kirjteoreetiliste terminite paare – loetav/kirjutatav, klassikaline/modernne jne.
Baudrillard, Jean –
prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja tarbijaühiskonna keskseid kirjeldajaid ja analüüsijaid. Märkidel puudub seos tegelikkusega, tegemist on vaid simulatsiooniga = hüperreaalsuse kontseptsioon. Temalt terminid „massitarbimine” „simulatsioon”.
Benedict, Ruth –
USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik. Kultuur on mõistetav tema väärtussüsteemi ja –skaala kaudu. Iga kult omab „isikupära”. Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi.
Benjamin, Walther –
saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga.
Boas, Franz – oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks.
Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis.
Bordieu, Pierre – oli prantsuse sotsioloog; kirju erinevatel teemadel. Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne.
Chomksy, Noam –
USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud).
Comte, Auguste – prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid.
Durkheim, Emile –
prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks.
Eco, Umbertoitaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast, kultuurist, kirjandusest. Kaasaegse esteetika spetsialist.
Eliade, MirceaRumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks.
Foucault, Michel – prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Tema sotsiaalsete institutsioonide kriitika.
Frazer, James –
inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos „Kuldne oks”, mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana.
Frege, Gottlobsaksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suurek loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus).
Freud, Sigmund – Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele.
Gadamer, Hans –
saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja.
Geertz, Clifford – ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem.
Gramsci, Antonio – Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon).
Greimas, Algirdas J.leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste – seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis.
+Habermas, Jürgensaksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele.
Heidegger, Martin – saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein.
Horkheimer, Max –
saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika.
Jakobson, Roman – Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist.
James, William – ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria.
Jung, Carl G. –
Šveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi mõisteid nagu kollektiivne alateadvus, kompleks, introvertsus, ektravertsus, arhetüüp.
+Kristeva, Julia –
prantsuse semiootik. Võttis kasutusele mõiste „intertekstuaalsus”.
+Levi-Strauss, Claude – prantsuse 20. sajandi mõjukaim sotsiaaliteadlane. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi. Võttis kasutusele sõnapaari binaarsed opositsioonid.
Lotman, Juri – Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks asutaja, kauaaegne TÜ professor. Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga.
Lyotard, Jean-Frančois –
prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja.
Malinowski, Bronislaw –
poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid.
Marcuse, Herbert –
ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja.
Marx, Karl –
saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine.
Mead, Margaret –
ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist.
Peirce, Charles S. –
USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filo suunale pragmatism.
Radcliffe-Brown, Alfred –
Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria.
Sapir, Edward –
ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor.
Saussure, Ferdinand de –
šveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid.
Spengler, Oswald –
saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega „Õhtumaa allakäik”. Võrdles kult elus organismiga. Tsiv on ka oma eluiga.
Toynbee, Arnold –
inglise ajaloolane. Kirj mahuka teose „Uurimus ajaloost”, kus püüdis kõiki ajaloo sündmusi selgitada tsivilisatsiooniteooriaga.
Weber, Max – saksa sotsioloog ja majandusteadlane. Võttis kasutusele sõna „legitiimsus”. Samuti peetakse üheks sotsioloogia loojaks.
Whorf, Benjamin Lee –
ameerika keeleteadlane. Põhiliselt uuris pärisameeriklaste keeli.
Wittgenstein, Ludwig –
austria filosoof; huvitus tähendusest ja keele piiridest. Peetakse 20. sajandi tähtsamaiks filosoofiks. Suur mõju loogilisele positivismile, analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale.

  1. antropoloogia – teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist; ka teadus inimesest kui ühiskondlikult olevusest, kultuurikandjast.
  2. autori surm – teksti tuleb lugeda autorist hoolimata, autor on pelgalt see, kes kirjutab. Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes’i ja Foucault’i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125).
    20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (nt Roland Barthes’i ja Michel Foucault’ käsitlustes) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Küsiti, kas autoril on mingi võim oma teoste üle, eriti eelisõigus nende tõlgendamisel, ja leiti, et teose sündi võib pigem käsitleda autori surmana, mis tähendab, et pärast teose valmimist ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. Seejuures seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, “mida autor öelda tahtis”.
  3. Bedeutung – see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause „osutus”.
  4. Birminghami koolkond – Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; asutatud 1964.
  5. cultural studies – ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus.
  6. Dasein – ennast reflekteeriv olemine.
  7. dekonstruktsioon – konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine´
  8. determinism – arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada.
    on teooria, mille kohaselt on kõigil sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte.
  9. diskursus – sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit.
  10. diskursuseanalüüs – ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega
  11. elamismaailm – meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes. Tema elemendid sisaldavad tähendusi, mis on muutunud kättesaadavaks. Kultuuri peamine funktsioon.
  12. fonoloogia – keeleteaduse osa, mis tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega
  13. Frankfurdi koolkond – 30-ndate 40-ndate aastate Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkond; olid neomarksistid. Peamine doktriin oli kriitiline uurimine.
  14. hermeneutiline ring – tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena.
  15. ideoloogia – vaadete ja ideede süsteem
  16. intertekstuaalsus – tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega
  17. kirjutatav tekst – kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma
  18. kognitiivteadused – e tunnetusteadus, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid
  19. kultuurimorfoloogia – kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel
  20. kultuurisõltelisus – iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad
  21. kultuuriuniversalism – kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid
  22. märk – semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise.
  23. modernsus – modernsus on puhastumine premodernsusest.
  24. monoteism – usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse.
  25. pindstruktuur – nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund.
  26. postmodernsus – ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuri.
  27. psühhoanalüüs – Freudi poolt loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria; selle kohaselt enamik inimese käitumisest määratud ära psüühikasiseste jõudude poolt
  28. seem – tähendusüksus; tähenduse väikseim koostisosa
  29. semantiline kolmnurk – süsteem, milles on tähistaja, tähistatav ja objekt
  30. semiootika – teadus märkidest ja märgisüsteemidest
  31. semiootiline ruut – ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon.
  32. simulaakrum – süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu.
  33. Sinn – lause „mõte”, rajajaks Frege, Gottlob.
  34. sotsioökoloogia – sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed
  35. strukturalism – humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri
  36. sümboolne kapital – võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus
  37. suur narratiiv – ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad
  38. süvastruktuur – tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses
  39. teisene modelleeriv süsteem – Lotmani järgi sellised kultuurinähtused, mida on mingil etapil vaja tõlkida loomulikku keelde.

C.
(Esitatakse 3 küsimust, neist valida 2. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht.)

1. Võrrelge kultuurimorfoloogilist ja progressivistlikku ajaloonägemust. Kumb neist on

lähedasem religioossele mõtlemisele?
Kultuurimorfoloogiline:
1) tsükliline areng = looduse areng
2) organismi areng ja seda kasutatakse igas ajalooarengus maailmas.
Progressivistlik:
Pidev areng edasi, kogu aeg muutused.
Lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis väidetavalt progressi aeg ehk progressiivne aeg.

Lotmani järgi: kultuuri võib lineaarses dünaamikas vaadelda kui vanade struktuuride pidevat väljavahetamist uutega, nagu teeb trad ajalooteadus.

2. Millised jooned eristavad rahvakultuuri ja populaarkultuuri praktikaid?

Rahvakultuur = kitsam ja laiem tähendus. Enamasti kultuurielementide pikaealisust ja trad. Selle loojaks kogu rahvas.
Populaarkultuur = põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; massiline käive.
Rahvak tekkinud aja jooksul hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaark).
Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui PK. Võiks öelda, et PK ongi saanud enamuse välismaailmast. RK aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on nimetatud PK ka primitiivseks ja labaseks. Rõhub ta ju kiirele tarbimisele, naudingule, rahale jne. PK on pidev tarbimine, samas kui RK propageerib stabiilsemaid väärtusi.

3. Tooge välja erinevaid vaatenurki kõrg- ja levikultuuri vastandamisele.
Kõrgkultuur ainus kultuuri püsiv osa. Rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja.

Levikultuur e massikultuur on laiadele massidele tunduvalt kättesaadavam kui seda on kõrgkultuur. See ongi nende kõige suurem erinevus. Siiski on KK muutunud võrreldes varasemate sajanditega lihtrahvale lähedasemaks. Kõigil on vabadus tarbida kõike. Jan Kaus kirjutab Sirbi artiklis, et levikultuuris ei mõtle inimene tulevikule hirmuga või lootusega, vaid pigem elab positiivses olevikus, et uuesti tarbida ja toota. LK kutsub pidevalt nautima ja tarbima. Kas kõrgkultuur, mis jõuab laialdaselt massidesse muutub siis levikultuuriks?

4. Esitage argumente kultuurisõltelisuse teooria poolt või vastu.
Igas kultuuris teatud sarnasuses, nt laulmine, tantsimine jms. Siiski pealispinde jääda kultuure jälgima läbi universaalprisma, kuna palju erinevaid maailmanägemusi.

5. Milline roll on marksistlikel vaadetel olnud kultuuri uurimisele?
Mõjutanud Frankfurdi koolkonna ideid. Althusseri (prant marktsistlik filosoof) hoiakud ideoloogia suhtes. Itaalia poliitik ja kirjanik Gramsci rajas kommunistliku partei.

6. Kuidas on fonoloogia lähtekohad mõjutanud kultuuriteoreetilisi distsipliine?
Saussure. Denotatsioon ja konnotatsioon. Kultuurantropoloogia: keel määrab inimese mõtlemise.

7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende

rakendamisvõimaluste kohta praegusest Eesti elust.
Ideoloogia on tolerantsem kui hegemoonia, kuna viimane viitab ülemvõimule, st ühel grupil on võim üle teise.

8. Võrrelge erinevaid vaateid tähistamisele.
Tähistaja ja tähistatav – Saussure. Peirce: indeks, ikoon, sümbol.

9. Võrrelge erinevaid vaateid kommunikatsioonile/väljendusele/tõlgendusele.
Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend – see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus – autokommunikatsioon.
Keel on tegelikult ka visuaalne – Jakobson räägib kui on lugemisprotsessi kaasatud kõik meeled. Võgotski väitis umbes sama. Intertekstuaalsus.

10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele?

Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed.

11. Esitage strukturalismi põhiväited ja levinuimad kriitilised argumendid nende vastu; võtke nende suhtes seisukoht.
Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.

  1. On soov ja ihad, mis on kõige olulisem jõud, milles põrkuvad kõik traditsioonilised ja sotsiaalsed elukorralduse väljendusvormid. Soov määrab ära kõik mittestruktuurse. Strukturalismis tungib subjekt reaalse (Lacani soovid, ihad) poole, kuid struktureeritakse agressiivse sümboolse korra poolt, mis on peamine ühiskonnas. Poststrukturalismis muutub reaalne ihade tekitamise “masinaks”.

12. Milliseid ”süvataseme” ja ”pealispinna” vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud?

13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel?
Kultuuriuniversalism. Laiemas mõttes rahvakultuuri mõjutanud ka teised kultuurid.

14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad?

Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Kõikidel elualadel väljendub; toetub mõistuslikule maailmapildile, modernism aga peab mõistusekeskset maailma küsitavaks – toetub isiklikule ilmakogemusele; apoliitiline. Modernsus aga esitab poliitilisi programme.
Modernism (väljendus eri kunstiliikides keskseks 20. saj esimesel poolel); modernismil pidev enda ületamise püüe.

15. Määratlege modernsus vastanduses traditsionaalsusega. Kuidas kajastub see vastandus poliitilistes süsteemides?
• maailm muutub ja areneb paremuse poole • arengut juhivad universaalsed seadused • maailma võib ja tuleb seletada mõistuse abiga • juhiroll peab kuuluma kõrgemale tasemele jõudnutele Traditsionaalsus: • igasugune muutus on taandareng • normid sätestab igipõline kord • maailmakord on pandud paika transtsendentse autoriteedi poolt • juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa

Juhtimine oleneb kõrgemast kvalifikatsioonist, mitte põlistest suhetest.

16. Määratlege modernsus vastanduses postmodernsusega. Kumb neist sisaldab rohkem

sisepingeid?
Modernsus:
• universaalsed seadused kehtivad kõigile ja kõikjal • mõistus ja loogika aitavad leida tõde • valge tsivilisatsioon on kõrgeim • inimene teostab end ühiskonda teenides • kõrgkultuur on kultuuri ainuke püsiväärtuslik osa
Postmodernsus:
• ”universaalsed seadused” on valge heteromehe narratiiv • meile on kättesaadavad vaid keelemängud • kõik kultuurid on võrdsed • inimene teostab end ”elustiili” tarbides • populaarkultuur on enamuse inimeste kultuurikeskkond

Pingeid rohkem modernsuses või siis postmodernsuses?? Kuna viimases on igal inimgrupil oma seletus usu kohta. Postmodernsuses vist ikka! M suure narratiivi usk PM mitte, samuti massikultuuri ja kõrgkultuuri segunemine. Uued usud ja suuremad vabadused ja mitmekesisus inimeste valikutes. Interneti ajastu.

17. Kuidas suhtuvad üksteisesse diskursused ja võim?
Iga konkreetne võim konstrueerub ajastu diskursuse. Viimane määrab ära, kes hullumeelne, mis nauding. Võim toodab diskursust.

18. Milliseid kultuuriteoreetilisi positsioone võiks nimetada pessimistlikeks, milliseid

optimistlikeks?
Äärmine pessimism Schopenhauer – inimesel parem mitte sündidagi; elame halval ajal; elu lakkamatu võitlus. Leibnizile vastupidiselt väitis, et elame kõige halvemal ajal.
Positiivne W. Jamesi pragmatism, mis eelkõige loodud vaidluste lahendamiseks. Samuti tema religiooni käsitlus.

19. Millised kultuuriteoreetilised distsipliinid käsitlevad üksikisiku vahetuid kogemusi?

Freud? Sapir-Whorfi hüpotees.

20. Kuidas suhtub keel tegelikkusesse?
Keel on kokkuleppeline, märgisüsteem kokkuleppeline. Wittgeinsteini järgi on keelel ja maailmal samasugune loogiline vorm. Keele grammatilised struktuurid määratlevad viisi, kuidas maailma struktureeritakse. Pehme ja tugev vorm. Heidegger – „Keel on olemise koda”.
Baudrillard – märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga.